Hinnastamisest ei räägi peaaegu keegi, kuid see rikub vaikselt kõige rohkem vabakutseliste ja väikeste stuudiote projekte. Siin on, kuidas me kolme levinud mudelit näeme ja mida me ise teeme.
Tunnitasu karistab sind kiiremaks saamise eest
Tunnitasu tundub alustades turvaline: saad tasu iga tunni eest ega riski alla hinnata. Sellel on aga kummaline kõrvalmõju: mida parem ja kiirem sa oma töös oled, seda vähem teenid projekti kohta, sest sama tulemuse jaoks on vaja vähem tunde. Samuti paneb see kliendi kella vaatama, selle asemel et tulemust usaldada.
Fikseeritud tasu sunnib mahtu päriselt määratlema
Fikseeritud tasu nihutab riski, kuid nõuab distsipliini: projekti maht tuleb enne pakkumist korralikult paika panna, sest iga lünk selles kärbib sinu marginaali. Hästi tehtuna on see mõlema poole jaoks tervislikuim mudel: klient teab täpset hinda ette ja sind premeeritakse tõhususe eest, mitte ei karistata selle eest.
Väärtuspõhine hinnastamine vajab kõigepealt kogemust
Loodud väärtusel põhinev hinnastamine, näiteks protsent müügitulu kasvust, kõlab atraktiivselt, kuid seda on usaldusväärselt raske teha ilma sarnaste tulemuste kogemuseta. Sellesse tasub kasvada siis, kui sul on päris juhtumiuuringud päris numbritega, mitte alustada sellest kohe oma esimese projektiga.
Hinnasta teadmatus alati eraldi
Olenemata mudelist hoia teadaolev maht eraldi kõigest ebakindlast: ümberdisain on tavaliselt hästi piiritletav, kuid „vaatame integratsiooni üle, kui näeme nende API-t“ ei ole. Hinnasta teadaolev osa fikseeritud tasuga ja ebakindel osa muudatustellimuse või piiratud tunnipaketina, nii et ükski pool ei kanna teadmatuse riski üksi.
Mida me tegelikult teeme
Enamik meie projekte on fikseeritud tasuga, mille maht on pärast tõsist vestlust vajaduste üle ette korralikult paika pandud, ja kõige jaoks, mis tuleb sellest mahust väljastpoolt, tehakse muudatustellimus. See mudel on hoidnud hinnavaidlused eemal peaaegu igast projektist, mida oleme teinud.
Universaalselt „õiget“ mudelit ei ole, kuid olenemata valikust läheb valesti peaaegu alati see projekt, mille mahtu pole kunagi korralikult määratletud.