Kliendid küsivad sageli, mis tegelikult juhtub hetkel, kui „disain näeb suurepärane välja“, ja hetkel, kui „leht on live’is“. Siin on protsess, mida enamikul projektidel järgime, ligikaudu järjekorras.
Samm 1: lukusta struktuur enne viimistlust
Enne kui toimub ükski visuaalne disain, kaardistame lehe struktuuri: millised sektsioonid on olemas, mida kumbki peab edastama ja millises järjekorras. Struktuuri muutmine pärast visuaalset disaini on kallis, karkassi (wireframe) etapis maksab see peaaegu mitte midagi. Selle sammu vahelejätmine on kõige sagedasem põhjus, miks projekti maht hiljem paisub.
Samm 2: disaini komponentides, mitte lehtedes
Selle asemel et disainida iga lehte ühekordse tööna, loome kõigepealt väikese süsteemi: nupud, kaardid, kirjaskaala ja vahede reeglid, ning paneme lehed sellest kokku. See hoiab kogu veebi visuaalselt ühtse ja muudab ehituse oluliselt kiiremaks, sest samu komponente kasutatakse uuesti, mitte ei ehitata iga lehe jaoks otsast peale.
Samm 3: ehitus ja disain käivad paralleelselt
Me ei oota, kuni iga leht on täielikult disainitud, enne kui kirjutame esimese koodirea. Kui põhikomponendid ja esimesed lehed on kinnitatud, algab nende arendus, samal ajal kui disain jätkub ülejäänud lehtedel. Kaks etappi kattuvad, mitte ei järgne rangelt üksteisele, ja just seal säästetakse suur osa ajakavast.
Samm 4: kvaliteedikontroll ei ole viimane samm, see käib pidevalt
Päris seadmete, päris brauserite, aeglaste ühenduste ja veaolukordade kontroll toimub kogu ehituse vältel, mitte ühe läbimisena lõpus. Paigutusvea tabamine samal päeval, kui see tekib, võtab minuteid. Sama vea tabamine pärast seda, kui selle peale on ehitatud veel kakskümmend lehte, võtab palju kauem.
Samm 5: käivitus on kontrollnimekiri, mitte usuhüpe
Enne kui midagi live’i läheb, käime läbi fikseeritud kontrollnimekirja: vormid tegelikult saadavad, analüütika on ühendatud, metasildid ja sitemap on olemas, ümbersuunamised on paigas, kui tegu on uuesti ehitamisega, ning SSL ja DNS on kontrollitud. Käivituspäev peaks olema sündmustevaene: põnevus kuulub disainiülevaatusse, mitte selle avastamisse, et midagi on päris keskkonnas katki.
Ükski neist sammudest pole eriline. Väärtus on peamiselt selles, et neid tehakse alati õiges järjekorras, selle asemel et ette rutata, kui tähtaeg kitsaks läheb.